Kuidas rääkida lastega hädaolukordadeks valmistumisest neid hirmutamata

Lapsed ei pea valmisolekuks mõistma keemiarelvi ega rakette. Neil on vaja teada kolme asja: täiskasvanutel on plaan, olemas on turvaline koht, kuhu minna, ja varustus, mis aitab neid kaitsta. See, kuidas sa neid asju selgitad, on tähtsam kui see, millise varustuse ostad.

Kõige kasulikum lause, mida saad lapsele öelda, on: „Meil on plaan ja täiskasvanud teavad, mida teha.” Nii jääb vastutus õigesse kohta – sinu kanda – ja laps saab rahuneda.

Alusta turvalisusest, mitte ohust

Võib tunduda ahvatlev selgitada kõigepealt ohtu. Ära tee seda. Alusta kaitsest. Lapsed mõistavad turvavarustust tuttavate asjade kaudu:

  • Turvavöö ei tähenda, et me teeme avarii.
  • Jalgrattakiiver ei tähenda, et sa kukud.
  • Päästevest ei tähenda, et paat läheb põhja.

„See on meie turvavarustus. Enamasti me seda ei kasuta. Aga kui seda peaks vaja minema, tead juba, mis see on.”

Sireenide selgitamine

Sireen on sageli hirmutavam kui miski muu, sest see on vali ja kõlab ootamatult. Selgita, et see annab korralduse, mitte ei tähenda katastroofi.

  • Väikesed lapsed: „Sireen on vali, et kõik seda kuuleksid. See annab meile märku, et peame minema oma turvalisse kohta.”
  • Suuremad lapsed: „Sireen annab meile aega. Kui seda kuuleme, järgime plaani.”

Mida igas vanuses lapsele öelda

Imikud ja väikelapsed (0–2)

Imikud ei vaja selgitusi. Nad vajavad, et varustus oleks valmis ja sina rahulikuks jääksid. Multipro taolise kapuutsiga imik reageerib sinu häälele, näole ja tuttavale lutile. Kui toidad last rinnaga, pane hädaolukorraks pudelisse valmis rinnapiim, sest kapuutsi sees olevat last ei saa rinnaga toita.

Väikesed lapsed (2–8)

Räägi lühidalt ja konkreetselt. „See on sinu kaitsekapuuts. See aitab sul puhast õhku hingata.” Seejärel:

  • „Sa näed mind sellest läbi.”
  • „Sa võid mulle sülle istuda ja oma kaisukaru käes hoida.”
  • „Sa ei pea midagi tegema. Ma aitan sind.”

Kui nad küsivad, miks: „Mõnikord muutub välisõhk suitsuseks või mustaks. See hoiab kapuutsi sees oleva õhu puhtana, samal ajal kui täiskasvanud asjad korda ajavad.” Lase neil ventilaatori surinat kuulata enne selle esmakordset kasutamist. Meie Quartz kapuutsiga lapsed saavad selle toru kaudu juua, nii et ütle neile ka seda.

Suuremad lapsed (8–14)

Suuremad lapsed tahavad teada, kuidas asjad töötavad. Näita neile maski kõiki osi:

  • „Need kaks akent on nägemiseks.”
  • „Rihmad hoiavad seda tihedalt paigal nagu ujumismaski.”
  • „Õhk tuleb sisse läbi filtri, mis selle puhastab.”
  • „See toru võimaldab sul juua, ilma et peaksid maski ära võtma.”

Vasta igale küsimusele otse. Kas ma saan hingata? Jah. Kas ma saan juua? Jah. Kas sa kuuled mind? Jah, kui räägid aeglaselt.

Kui vanem kannab maski

Ema või isa nägemine gaasimaskiga võib last rohkem ehmatada kui tema enda maski kandmine. Valmista ta selleks ette: „See olen ikka mina. Mu hääl kõlab naljakalt, aga ma olen siinsamas ja näen sind.” Pane harjutamise ajal üks kord tema nähes mask ette ja lase tal oma hääle üle naerda.

Lapsed, kes vajavad rohkem aega

Ärevuse, autismi, meelelise ülitundlikkuse või astmaga lapsed vajavad sageli aeglasemat harjutamist. Lase neil kõigepealt vaadata, enne kui nad puudutavad, ja puudutada, enne kui nad proovivad varustust selga. Hoia iga harjutuskord lühike ja lõpeta, kui laps on veel rahulik. Astmaga lastel peaks hädaolukorrakomplektis olema inhalaator ja raviplaan. PAPR-kapuutš või mask teeb hingamise kergemaks, kuid ei asenda ravimeid.

Harjutamine: lühidalt ja edukalt

  1. Näita üht varustuse osa.
  2. Selgita selle kohta üht asja.
  3. Minge koos rahulikult turvaruumi.
  4. Lase lapsel valida lohutav ese, mille ta sinna kaasa võtab.
  5. Lõpeta selgelt: „Tubli töö. Harjutamine on läbi.“

See viimane lause on oluline. See ütleb lapsele, et tavaline elu läheb edasi.

Päris hädaolukorras

Lapsed ei vaja pikki kõnesid. Anna lühikesi ja rahulikke juhiseid: „Pane jalanõud jalga. Tule minuga. Läheme turvaruumi. Istu minu kõrvale. Sa saad suurepäraselt hakkama. Me oleme seda harjutanud.“

Mida mitte öelda

Selle asemel, et öelda Ütle
„Kui sa selle ära võtad, juhtub midagi kohutavat.“ „See aitab sul puhast õhku hingata.“
„Lõpeta kartmine.“ „On täiesti normaalne närvis olla. Ma olen siin.“
„Suured lapsed ei karda.“ „Sa ei pea sellega üksi hakkama saama.“
„Praegu pole aega selgitada.“ „Tule minuga. Selgitan, kui oleme turvalises kohas.“

Piira uudiste vaatamist

Laste juuresolekul lülitage uudistevoog välja ja ärge laske neil kunagi näha häirivaid kaadreid. „Täiskasvanud jälgivad uudiseid. Sina püsi minu lähedal.“

Lapsele õige varustuse valimise kohta lugege artiklist kuidas valida lapsele gaasimaski. Kogu pere hädaolukorraplaani kohta lugege artiklist pere CBRN-komplekti koostamine.

Korduma kippuvad küsimused

Kas laps peaks maski enne hädaolukorda nägema?

Jah. Kui laps kohtab maski esimest korda sireeni ajal, võib see teda hirmutada.

Kui sageli peaksime harjutama?

Kui komplekt saabub ja seejärel iga paari kuu tagant. Harjutage lühidalt.

Mu laps keeldub maski proovimast. Mida peaksin tegema?

Ära sunni. Las laps paneb selle kõigepealt mänguasjale pähe või vaatab, kuidas sina enda oma kannad. Proovige mõnel teisel päeval uuesti.

Kirjutas David Magen, ettevõtte CBRNMASKS.COM asutaja; Iisraeli kaitseväe väljaõppe- ja doktriiniosakonna endine lahingu-uuringute ohvitser; Iisraeli riikliku hädaolukordade ameti endine reservohvitser.

Allikad

  • Iisraeli tagalajuhatus — „Valmis pere on turvaline pere“ (juhised pere 72 tunni hädaolukorrakomplekti kohta)
  • CDC — laste toetamine katastroofide ja hädaolukordadega toimetulekul
  • Ameerika Pediaatriaakadeemia — laste ja noorte valmisolek katastroofideks
  • Riiklik laste traumaatilise stressi võrgustik (NCTSN) — psühholoogiline esmaabi: juhend välitöödeks

Kirjutas David Magen — ettevõtte CBRNMASKS.COM asutaja; Iisraeli kaitseväe väljaõppe- ja doktriiniosakonna endine lahingu-uuringute ohvitser; Iisraeli riikliku hädaolukordade ameti endine reservohvitser.

Tagasi blogisse