CBRN Masks · Valmisoleku tööriistad

Minu lähedal asuvad tuumaelektrijaamad

Leia oma kodule lähimad tuumaelektrijaamad ja uurimisreaktorid, kontrolli hädaolukorra planeerimisvööndit ning heite võimalikku saabumist praeguse tuulega.

Uuri. Mõista. Valmistu.Tasuta tööriistad sinu asukoha jaoks.

Simulaatori laadimine…

Palun oota, kaarti valmistatakse ette.

Õppemudel, mitte tegelik prognoos. Hädaolukorras järgi ametlikke hoiatusi.Kuidas see töötab ↓

Kasutusjuhend

  1. 1
    Sisesta oma elukohtOtsi linna või postiindeksit, klõpsa kaardil või kasuta oma asukohta. Loend näitab viit lähimat reaktorirajatist: tuumajaamad ringidena ja uurimisreaktorid rombidena.
  2. 2
    Kontrolli oma vöönditRingid näitavad valitud rajatise hädaolukorra planeerimisvööndeid. Kaartidel on kaugus, vöönd ja suund. Filtritega saab lisada suletud ja ehitatavaid reaktoreid.
  3. 3
    Simuleeri heidetKasuta praegust ilma või määra tuul ja pilvisus, seejärel käivita animatsioon. Lilla vöönd näitab pilve liikumist ja laienemist 24 tunni jooksul.

Heide liigub tuulega, mitte mööda riigipiire.

Paljud eurooplased elavad tuumajaamast 100 km raadiuses, vahel naaberriigi jaamast. Pärast 1986. aasta Tšornobõli õnnetust jõudsid radioaktiivsed sademed mõne päevaga Saksamaale ja suuremasse ossa Euroopast.

Hädaolukorra planeerimisvööndid näitavad, kus ametivõimud valmistuvad varjumiseks, jooditablettide jagamiseks ja evakueerimiseks. Tuul võib aga kanda radioaktiivse pilve ka vöönditest välja.

Kõik reaktorid ei tooda elektrit. Ülikoolides ja uurimisasutustes on uurimisreaktoreid alla ühe vatise võimsusega õppevahenditest kuni 100 MW materjalikatsetusreaktoriteni. Neis on palju vähem radioaktiivseid aineid ja nende planeerimisvööndid on väiksemad või piirduvad rajatisega.

Kõige tähtsam on minna siseruumidesse ja järgida ametlikke teateid. Kui pead väljuma või evakueeruma, vähendab osakestefiltriga gaasimask radioaktiivsete osakeste sissehingamist.

Tuumareaktorid riigiti (seisuga oktoober 2026)

Reaktoriplokkide arv simulaatori andmetel. „Töötavad” ei hõlma peatatud või elektrit mittetootvaid plokke, näiteks Zaporižžja reaktoreid Ukrainas.

RiikTöötavad elektritootmisreaktoridEhitamiselSuletudTöötavad uurimisreaktorid
Ameerika Ühendriigid9414035
Kanada17184
Ühendkuningriik92361
Prantsusmaa570142
Saksamaa00365
Belgia2063
Madalmaad1012
Šveits4021
Austria0001
Tšehhi6003
Slovakkia6030
Ungari4102
Poola0001
Rootsi6070
Soome5000
Hispaania7030
Ukraina9243
Maailm41259223190

Elektritootmisreaktorid: IAEA PRIS-i andmed GeoNuclearData kaudu, kontrollitud uuendustega kuni 26.10.2026. Ukrainas on kuus Zaporižžja plokki külmseisakus ning USA Palisadese jaama taaskäivitamine käib. Uurimisreaktorid: IAEA andmebaas. Suletute hulka kuuluvad ka lammutamisel olevad plokid.

Valmistu enne, kui abi vaja läheb

Kaitse kogu perele

Iisraeli tsiviilkaitse gaasimask – 4A1 Black Diamond + NBC-filter

Iisraeli tsiviilkaitse gaasimask – 4A1 Black Diamond + NBC-filter

Vaata kõiki üksikasju →
Pere gaasimaskikomplekt 3 inimesele – 2 täiskasvanut ja teismeline + 3 tasuta tsiviilkaitsefiltrit

Pere gaasimaskikomplekt 3 inimesele – 2 täiskasvanut ja teismeline + 3 tasuta tsiviilkaitsefiltrit

Vaata kõiki üksikasju →
Pere gaasimaskikomplekt 5 inimesele – 2 täiskasvanut, teismeline, laps ja beebi + 5 tasuta tsiviilkaitsefiltrit

Pere gaasimaskikomplekt 5 inimesele – 2 täiskasvanut, teismeline, laps ja beebi + 5 tasuta tsiviilkaitsefiltrit

Vaata kõiki üksikasju →

Küsimused ja vastused

Millised reaktorid on kaardil?

Kõik maailma tuumajaamad koos iga ploki staatusega (töötab, ei tooda elektrit, ehitamisel või suletud), samuti 216 uurimisreaktorit 54 riigis, neist 190 töötavad. Elektritootmisreaktorite andmed pärinevad avalikust GeoNuclearData andmebaasist IAEA PRIS-i põhjal ja sisaldavad kontrollitud muudatusi kuni 2026. aasta oktoobrini, näiteks Doel 1, Doel 2 ja Tihange 1 sulgemist, Mochovce 4 käivitamist ja Kashiwazaki-Kariwa 6 taaskäivitamist. Uurimisreaktorid põhinevad kontrollitud IAEA Research Reactor Database'i andmetel.

Kui kaugel tuumajaamast on ohutu elada?

Kõigis olukordades üheselt ohutut kaugust pole. Ametivõimud kavandavad kiireid meetmeid jaama läheduses (Saksamaal evakueerimine 5 km, varjumine ja jooditabletid 20 km piires), kuid tuul võib radioaktiivset ainet palju kaugemale kanda. Pärast 1986. aasta Tšornobõli õnnetust jõudsid sademed mõne päevaga Saksamaale. Tunne oma vööndit, järgi hoiatusi ja valmistu varjumiseks ning hingamisteede kaitseks.

Mis on hädaolukorra planeerimisvööndid?

Need on reaktorit ümbritsevad alad, kus ametivõimud kavandavad ennetavalt kaitsemeetmeid. Saksamaal on töötavate jaamade vööndid 5, 20 ja 100 km (suletud jaamadel väiksemad), Prantsusmaal ja Belgias 20 km, USAs 10 ja 50 miili. Muude riikide puhul kasutatakse IAEA võrdluskaugusi 5, 30 ja 100 km. Uurimisreaktoritele soovitab IAEA väiksemaid: umbes 0,5 km 2–10 MW, kuni 5 km 10–100 MW ja kuni 25 km üle 100 MW puhul.

Mis on uurimisreaktor?

Reaktor teadusuuringuteks, õpetamiseks, meditsiiniliste isotoopide tootmiseks või materjalikatsetusteks, mitte elektritootmiseks. Enamik on väikesed: paljude ülikoolireaktorite võimsus on mõnisada kilovatti või vähem, suur elektritootmisreaktor aga annab umbes 3000 MW soojust. Suuremad uurimisreaktorid, nagu BR2 Belgias ja HFR Hollandis, tarnivad isotoope haiglatele üle maailma.

Kui kaugele võib radioaktiivne aine liikuda?

Nii kaugele, kui tuul seda kannab. Tuulega 15 km/h läbib pilv 100 km vähem kui seitsme tunniga. Simulaator näitab rada ja laiust püsiva tuulega; tegelik pilv võib suunda muuta ja vihm aineid maapinnale sadestada.

Kas peaksin võtma jooditablette?

Ainult siis, kui ametivõimud seda soovitavad. Jooditabletid kaitsevad üksnes kilpnääret radioaktiivse joodi eest, ei sobi kõigile ega kaitse teiste radioaktiivsete ainete eest.

Kas gaasimask aitab reaktoriõnnetuse korral?

Jah, sissehingatavate osakeste vastu. Tihe kogu nägu kattev osakestefiltriga mask aitab vältida radioaktiivse tolmu sattumist kopsudesse õues ja evakueerumisel. Kõige tähtsam on siiski püsida siseruumides ja järgida ametlikke teateid.

Kas heite liikumistee on prognoos?

Ei. See on Gaussi hajumismudel püsiva tuule ja ilmaga, mis illustreerib suunda, aega ja laiust. Tegelike õnnetuste prognoose annavad riiklikud kiirgusohutusasutused.

Kuidas mudel töötab · eeldused ja allikad

Elektritootmisreaktorid: GeoNuclearData 0.17.17 (ODbL 1.0, IAEA PRIS-i põhjal), rühmitatud rajatiste järgi; staatuse muudatusi kontrollitud käitajate, regulaatorite ja IAEA teadete abil kuni 26.10.2026. Näited: Doel 1, Doel 2 ja Tihange 1 suleti 2025; Flamanville 3 ja Mochovce 4 ühendati elektrivõrku; Kursk II-1 töötab, Kursk 2 ja Bilibino on suletud; Kashiwazaki-Kariwa 6 taaskäivitati; Kori 3 ja 4 ning Hanbit 1 ja 2 seisavad loa uuendamise ajal; okupeeritud Zaporižžja plokid on külmseisakus; Paks II, Darlingtoni, Leningrad II ja Kemmereri objektidel rajatakse uusi reaktoreid. Uurimisreaktorid: IAEA Research Reactor Database'i kirjed Wikipedia loendi kaudu, ainult töötavad, peatatud või ehitatavad; käitajate ja regulaatorite parandustega (näiteks ISIS Saclay ja KUR Kumatori suletud, NIST reaktor käivitus taas 2026. aastal, FRM II seisab 2020. aastast). Välja jäävad alakriitilised seadmed, mereväe prototüübid ja sõjalised tootmisreaktorid. Asukoha täpsus võib olla reaktori, instituudi või linna tasemel. Planeerimisvööndid: Saksamaa töötavatel jaamadel 5/20/100 km ja kütust hoidvatel suletud jaamadel umbes 2/10/25 km (SSK 2014); Prantsusmaa PPI 20 km (ASN 2019); Belgia 20 km; Rootsi umbes 5/25/100 km; USA 10/50 miili (NRC); mujal IAEA PAZ 5 km, UPZ 30 km ja EPD 100 km (IAEA 2013). Uurimisreaktorid: IAEA EPR-METHOD (2003) soojusvõimsuse järgi, ülempiirid 0,5 km (2–10 MW), 5 km (10–100 MW), 3 km ennetus- ja 25 km kiirete meetmete vöönd (üle 100 MW); kuni 2 MW korral pole rajatisest väljaspool vööndit. Heite levik: pidev heide tuulekiirusel, külghajumine Briggs (1973) avamaastiku σy järgi, Pasquilli stabiilsus tuule ja pilvisuse põhjal; väline vöönd ±2σy (umbes 95%), sisemine ±1σy; saabumisaeg = kaugus allatuult ÷ tuulekiirus. Soovi korral praegune tuul, pilvisus ja Päikese kõrgus reaktori juures MET Norway Locationforecast 2.0 (CC BY 4.0) järgi; selge taevas ja Päike üle 15° tähendab päikeselist päeva, päikeseloojangu järel selget ööd, muidu pilvist ilma. Mudel ei arvuta kiirgusdoosi, sadestumist, pinnamoodi ega vihma. Ajaloolised ringid: Tšornobõli 30 km keelutsoon (1986), Fukushima 20 km evakuatsioonitsoon (2011).

Kaardid: VersaTiles, © OpenStreetMapi kaastöölised. Kohad ja postiindeksid: GeoNames (CC BY 4.0). Reaktoriandmed: GeoNuclearData (ODbL 1.0, põhineb IAEA PRIS-il) ja Wikipedias koondatud IAEA uurimisreaktorite andmebaas (CC BY-SA 4.0); seis värskendatud 2026. aasta oktoobri seisuga. Soovi korral praegune ilm: MET Norway (CC BY 4.0). Asukohaloata hinnatakse algset piirkonda poe tuvastatud riigi ja brauseri ajavööndi põhjal. Linnade otsing toimub brauseris; täpset asukohta kasutatakse ainult sinu loal ja ainult selles vahekaardis. Nupp „Kasuta kohalikku praegust ilma” saadab stsenaariumi koordinaadid MET Norwayle. Kaardipaanide laadimisel saab kaarditeenuse pakkuja teada vaadeldava piirkonna.