CBRN Masks · Valmisoleku tööriistad

Tuumaplahvatuse simulaator

Uuri, mis juhtuks lähedal toimunud tuumaplahvatuses: lööklaine, kuumuse ja kiirguse vööndid, sademete suund ja saabumisaeg.

Uuri. Mõista. Valmistu.Tasuta tööriistad sinu asukoha jaoks.

Üle ühe megatonni ulatuvate plahvatusvõimsuste puhul kasutatakse ligikaudset ekstrapolatsiooni väljapoole algandmete vahemikku. Need on õppimiseks mõeldud hinnangud, mitte kinnitatud ohutus- või hädaolukorraennustused.

Simulaatori laadimine…

Palun oota, kaarti valmistatakse ette.

Õppemudel, mitte tegelik prognoos. Hädaolukorras järgi ametlikke hoiatusi.Kuidas see töötab ↓

Kasutusjuhend

  1. 1
    Vali kohtOtsi linna või postiindeksit, klõpsa kaardil või kasuta oma asukohta. Epitsenter seatakse lähimasse suurde linna ning näidatakse mõju sinu asukohale.
  2. 2
    Määra relvVali võimsus ühest kilotonnist ühe megatonnini ning maapinnal plahvatus (rohkem sademeid) või õhuplahvatus (laiem lööklaine).
  3. 3
    Jälgi radioaktiivseid sademeidMäära tuul. Värvilised vööndid näitavad sademete intensiivsust, kaardi all näed saabumist ja nõrgenemist.

Lööklaine ja kuumus kestavad sekundeid. Radioaktiivsed sademed palju kauem.

Tulekera, lööklaine ja kuumussähvatus kahjustavad sekunditega pärast detonatsiooni. Maapinnal plahvatus tõstab õhku radioaktiivse tolmu, mida tuul kannab kümneid või sadu kilomeetreid ning mis sadestub järgmiste tundide jooksul.

Lööklainevööndist väljaspool on peamine oht sademed. Nende intensiivsus väheneb kiiresti, mistõttu on eriti tähtis veeta esimene päev või kaks korralikus varjendis.

Varjestus kaitseb kiirguse eest, kuid tihe osakestefiltriga gaasimask vähendab radioaktiivse tolmu sissehingamist, kui pead välja minema.

Tuumapommi kahjustusraadius võimsuse järgi

Kaugused epitsentrist maapinnal plahvatuse korral, arvutatud simulaatori mudelitega tasase maastiku ja selge õhu jaoks.

VõimsusTulekeraRasked lööklainekahjustused (20 psi)Keskmised lööklainekahjustused (5 psi)Kolmanda astme põletusedKerged lööklainekahjustused (1 psi)Sademed ≥1 Gy/h ulatuvad allatuult
15 kt (Hiroshima)0.3 km · 0.2 mi0.5 km · 0.3 mi1.1 km · 0.7 mi1.4 km · 0.9 mi3.5 km · 2.2 mi31 km · 20 mi
100 kt0.6 km · 0.3 mi1.0 km · 0.6 mi2.2 km · 1.3 mi3.2 km · 2.0 mi6.6 km · 4.1 mi74 km · 46 mi
300 kt0.9 km · 0.5 mi1.5 km · 0.9 mi3.1 km · 1.9 mi4.8 km · 3.0 mi9.5 km · 5.9 mi121 km · 75 mi
1 Mt1.4 km · 0.9 mi2.2 km · 1.4 mi4.6 km · 2.9 mi7.4 km · 4.6 mi14 km · 8.9 mi208 km · 129 mi

Sademete kaugus: võrdlusvöönd 1 Gy/h (100 rad/h) tund pärast detonatsiooni, eeldusel 50% lõhustumisosa ja 24 km/h (15 miili/h) tuul. Hiroshima-laadsel kõrgusel õhuplahvatus laiendab keskmiste kahjustuste vööndit umbes 40%, kuid tekitab peaaegu mitte mingeid kohalikke sademeid.

Valmistu enne, kui abi vaja läheb

Kaitse kogu perele

Küsimused ja vastused

Mida tuumapommi simulaator näitab?

Ühe tuumadetonatsiooni peamisi mõjusid valitud kohas: tulekera, raskeid, keskmisi ja kergeid lööklainekahjustusi, esialgset kiirgust, kolmanda astme põletusi ja maapinnal plahvatuse korral tuulega levivaid radioaktiivseid sademeid. Kaugused põhinevad tsiviilkaitse standardmudelitel.

Kui suur on tuumaplahvatuse kahjustusraadius?

See sõltub võimsusest ja plahvatuse kõrgusest. 100 kilotonni maapinnal plahvatuse korral variseks enamik maju kokku umbes 2,2 km (1,3 miili) raadiuses, kolmanda astme põletused ulatuksid umbes 3,2 km (2 miili) ja akende purunemine 6,6 km (4,1 miili) kaugusele. Ühe megatonni puhul vastavalt umbes 4,6, 7,4 ja 14 km (2,9, 4,6 ja 8,9 miili). Õhuplahvatus laiendab keskmiste kahjustuste vööndit umbes 40%, kuid annab vähe kohalikke sademeid. Tabel võrdleb nelja võimsust.

Kui täpsed on tulemused?

Need on tasase maastiku ja selge õhu planeerimishinnangud. Tegelikku mõju muudavad hooned, pinnamood, ilm ja relva omadused. Kasuta neid mõju ulatuse mõistmiseks, mitte tegeliku sündmuse ennustamiseks.

Mida tähendavad sademete vööndite värvid?

Iga vöönd näitab välist doosikiirust ühe tunni seisuga pärast detonatsiooni. Kaugemal saabuvad sademed hiljem ja nõrgemana. 10 Gy/h: varjendita mõne tunniga surmav. 1 Gy/h: hea varjendita eluohtlik. 100 mGy/h: pika kokkupuute korral kiiritustõve oht. 10 mGy/h: kõrgenenud tase, tuleb varjuda. Seitsme tunni pärast on doosikiirus umbes kümnendik neist väärtustest.

Kas saab kasutada tänast ilma?

Jah. „Kasuta kohalikku praegust ilma” lisab epitsentri selle tunni tuulekiiruse ja suuna Norra meteoroloogiainstituudi (MET Norway) mudelist. See on ligikaudne hetkeolukord, mitte õnnetuse prognoos; seadeid saab muuta.

Kas gaasimask kaitseb tuumakiirguse eest?

Gaasimask ei peata gammakiirgust – selle vastu kaitsevad varjestus ja kaugus. See võib aga takistada radioaktiivse tolmu ja saastunud osakeste sattumist kopsudesse ning seega vähendada sisemist kiiritust. Seetõttu on hingamiskaitse saastunud ala läbimisel oluline.

Kui kaua tuleb pärast tuumaplahvatust varjus püsida?

USA CDC soovitab minna siseruumidesse, jääda sinna ja jälgida teateid vähemalt 24 tundi, kui ametivõimud ei juhenda teisiti. Sademete doosikiirus langeb seitsme tunni pärast umbes kümnendikuni ja kahe päeva pärast sajandikuni.

Kas saan oma stsenaariumi jagada?

„Jaga stsenaariumi” loob lingi sinu seadete ja valitud asukohaga. Link paljastab asukoha, seega jaga seda ainult usaldusväärsetega.

Kuidas mudel töötab · eeldused ja allikad

Lööklaine: H. L. Brode, Airblast from Nuclear Bursts – Analytic Approximations (1986), maksimaalne ülerõhk 20 psi (138 kPa), 5 psi (34 kPa) ja 1 psi (7 kPa). Õhuplahvatuse kõrgus Hiroshima analoogia alusel 235 m × W^1/3 (umbes 580 m 15 kt korral). Tulekera maksimaalne raadius = 2 × eraldumisraadius, Glasstone ja Dolan, The Effects of Nuclear Weapons (1977), valem 2.127. Põletused: kolmanda astme lävi Q = 5.73 × W^0.081 cal/cm² (DNA aruanne Flash Burn Casualties from Nuclear Explosions, 1980); soojusläbivus 10–20 km nähtavuse juures 1987. aasta Nõukogude juhendist, digiteeritud GLASSTONE teegis. Esialgne kiirgus: 500 rem (5 Sv) kaugus samast juhendist. Sademed ainult maapinnal plahvatusele: Glasstone'i ja Dolani tabeli 9.93 doosikiiruse kontuurid, kohandatud lõhustumisosa ja tuulega; saabumisaeg = kaugus ÷ tuulekiirus (vähemalt 30 minutit), vähenemine R(t) = R₁ × t^−1.2. Mudel ei arvesta pinnamoodi, hooneid, vihma põhjustatud väljapesu, tuulenihet ega ohvrite arvu. Soovi korral praegune tuul epitsentris MET Norway Locationforecast 2.0 (CC BY 4.0) põhjal.

Kaardid: VersaTiles, © OpenStreetMapi kaastöölised. Kohad ja postiindeksid: GeoNames (CC BY 4.0). Reaktoriandmed: GeoNuclearData (ODbL 1.0, põhineb IAEA PRIS-il) ja Wikipedias koondatud IAEA uurimisreaktorite andmebaas (CC BY-SA 4.0); seis värskendatud 2026. aasta oktoobri seisuga. Soovi korral praegune ilm: MET Norway (CC BY 4.0). Asukohaloata hinnatakse algset piirkonda poe tuvastatud riigi ja brauseri ajavööndi põhjal. Linnade otsing toimub brauseris; täpset asukohta kasutatakse ainult sinu loal ja ainult selles vahekaardis. Nupp „Kasuta kohalikku praegust ilma” saadab stsenaariumi koordinaadid MET Norwayle. Kaardipaanide laadimisel saab kaarditeenuse pakkuja teada vaadeldava piirkonna.